Ainult 10% Kreekale laenatud rahast on jõudnud kreeka rahvani, ütles rahvusvahelise ebaõiglaste võlgade kustutamise eest võitleva organisatsiooni Jubilee Debt Campaigni juht Sarah-Jayne Clifton.

- Hoolimata sellest, et kreeklased on neile laenatud rahast kätte saanud kümendiku, avaldatakse meelt Euroopa Liitu jäämise eest.
- Foto: EPA
Jubilee Debt Campaigni uuringu põhjal on alates 2010. aastast laenanud
IMF,
Euroopa Keskpank ja
eurotsooni riigid
Kreekale 252 miljardit eurot, vahendas Briti veebileht The Independent. Sellest summast 232,9 miljardit on kulunud võlamaksetele, Kreeka pankade abistamisele ning 2012. aasta võla ümberstruktureerimise vastaste veenmiseks. „IMF ei olekski pidanud Kreekale raha laenama, kuna 90% võlast kasutati Euroopa finantsinstitutsioonide väljapäästmiseks,“ ütles Clifton.
Ka Nobeli majanduspreemia laureaat ja Columbia ülikooli professor Joseph E. Stiglitz kirjutas üleeile The Guardiani veebilehel avaldatud arvamusartiklis, et Kreekale laenatud rahast on riiki jõudnud kaduvväike osa ning põhisumma on kulunud võlgade tasumiseks erasektori kreeditoridele, sealhulgas Saksa ja Prantsuse pankadele. „Kreeka on ise saanud sandikopikaid, kuid on maksnud kõrget hinda, et hoida elus teiste riikide pangandussüsteeme,“ arvas Stiglitz.
Seda, et raha pole jõudnud kreeka rahvani, illustreerib ka tõsiasi, et kui 2010. aastal oli Kreeka valitsus võlgu peamiselt erasektori pankadele, siis tänasel päeval tuleks 78% võlast maksta avalikule sektorile. Lõviosas on Kreeka võlgu eurotsooni teiste liikmesriikide kodanikele, väiksemas osas aga IMFi laenude kaudu tervele maailmale.
Jubilee Debt Campaigni uuringu põhipunktid leiad
siit.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!